 |
|
 
|
|
EESTI KIRJANDUSE SELTSI PÕHIKIRI
Eesti Kirjanduse Seltsi põhikiri on registreeritud 8. mail 1907 Liivimaa seltside ja ühistute nimekirjas. Uuendatud kujul on põhikiri registreeritud Tartu-Võru rahukogus 30. septembril 1919. Põhikirja on muudetud ja täiendatud 22. mail 1926 ja 17. veebruaril 1933.
Eesti Kirjanduse Seltsi taastav üldkogu otsustas 18. detsembril 1992 jätkata Seltsi tegevust õigusliku järjepidevuse alusel 16. juunil 1940 kehtinud ja redigeeritud põhikirja järgi. Taastatud Eesti Kirjanduse Selts registreeriti Tartu Linnavalitsuses 5. märtsil 1993. Eesti Kirjanduse Selts kanti Eesti Vabariigi ettevõtteregistrisse 1. juulil 1993.
Mittetulundusühingu Eesti Kirjanduse Selts (edaspidi Selts) põhikiri on viidud vastavusse Mittetulundusühingute seadusega 25. septembril 1998 toimunud üldkoosoleku otsusel. Põhikirja on muudetud üldkoosoleku otsusega 23. novembril 2000.
I peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1
(1) Seltsi ametlik nimi on Eesti Kirjanduse Selts. Mitteametlikud tõlked on inglise keeles Estonian Literary Society, saksa keeles Estnische Literarische Gesellschaft, soome keeles Viron Kirjallisuuden Seura.
(2) Seltsi juhatuse asukoht on Eesti Vabariik, Tartu linn.
(3) Seltsi eesmärgiks on kirjanduse, teaduse ja kunsti edendamine Eestis, oma maa ja rahva igakülgne tundmaõppimine ning tehtud töö tulemuste kättesaadavaks tegemine rahvale.
(4) Seltsi eesmärgiks ei ole ainelise tulu saamine ega jaotamine oma liikmetele. Oma tulusid kasutab Selts üksnes põhikirjalise eesmärgi saavutamiseks.
(5) Seltsi majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
(6) Selts on eraõiguslik juriidiline isik. Seltsil on õigus sooritada kõiki Eesti Vabariigi seadustega lubatud majanduslikke tehinguid.
(7) Selts on asutatud tähtajatult. Selts juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, käesolevast põhikirjast, juhatuse kodukorrast ning tööjuhenditest.
§ 2
Püstitatud eesmärkide saavutamiseks Selts:
1) korraldab ja toetab oma tegevusaladel teaduslikke uurimisi, üldhariduslikke ettevõtmisi ja muid ülemaalisi, regionaalseid ja kohalikke üritusi;
2) osutab materiaalset abi kirjandust, teadust ja kunsti edendavatele inimestele nende toimetulekuks elus;
3) toetab ja asutab Seltsi eesmärgile vastavaid raamatukogusid, arhiive, muuseume ja muid asutusi;
4) kirjastab ja levitab raamatuid ning muid trükiseid;
5) korraldab oma tegevuse tutvustamiseks koosolekuid, näitusi ja muid üritusi;
6) arendab koostööd teiste Seltsi vaimsust toetavate ühendustega;
7) jagab stipendiume vastavalt kehtivatele tingimustele ja korrale;
8) autasustab kirjanduse, teaduse ja kunsti arendamisel silmapaistvaid isikuid ja organisatsioone.
II peatükk
LIIKMED
§ 3
(1) Seltsi liikmeks võib saada ja olla iga füüsiline ja juriidiline isik, kes kohustub täitma põhikirjas sätestatut.
(2) Seltsi liikmeks võetakse vastu juhatuse otsusega isikliku kirjaliku avalduse alusel, millel on kirjalikud soovitused Seltsi kahelt liikmelt.
(3) Kui juhatus keeldub taotlejat liikmeks vastu võtmast, võib taotleja nõuda, et liikmeks vastuvõtmise otsustab üldkoosolek.
(4) Seltsist väljaastumiseks esitab liige juhatusele kirjaliku avalduse.
(5) Seltsi liikme võib Seltsist välja arvata asemikekogu otsusega, kui Seltsi liikmel on majandusaasta esimeseks üldkoosolekuks tasumata vähemalt kahe aasta liikmemaks.
(6) Seltsi liikme väljaarvamise otsustab juhatuse ettepanekul Seltsi asemikekogu oma koosolekul. Juhatus teatab väljaarvatavale liikmele selle küsimuse arutelust kirjalikult (Seltsile viimati antud aadressil) vähemalt kaks nädalat enne koosoleku toimumist ning väljaarvataval liikmel on õigus asemikekogu koosolekul sõnavõtvalt osaleda selle küsimuse arutamisel. Seltsist väljaarvatud liiget tuleb väljaarvamise otsusest ja selle põhjusest kirjalikult teavitada.
(7) Seltsi auliikmeks valib üldkoosolek asemikekogu ettepanekul isikuid, kellel on märkimisväärsed teened Seltsi põhikirja eesmärgi taotlemisel.
III peatükk
LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
§ 4
(1) Seltsi liikmel on õigus ja kohustus osaleda Seltsi, sealhulgas ka selle üldkoosoleku töös.
(2) Seltsi liikmed peavad liikmemaksu tasuma iga majandusaasta esimese üldkoosoleku alguseks.
(3) Tasudes 20-kordse kehtiva aastamaksu, saab liige eluaegse liikme staatuse ja on liikmemaksu maksmisest edaspidi prii.
(4) Seltsi liikme, kellel on kahe aasta liikmemaks võlgu, võib juhatuse ettepanekul asemikekogu otsusega Seltsist välja arvata.
(5) Auliikmed on liikmemaksust vabad.
(6) Seltsi liige on kohustatud:
a) Seltsi tegevuses osalemisel järgima Seltsi põhikirja ning Seltsi organite otsuseid;
b) teatama Seltsi juhatusele Seltsi liikmete arvestuse pidamiseks oma elukoha, aadressi ja isikukoodi ning teatama uued andmed hiljemalt kahe kuu jooksul pärast nende muutumist;
c) tasuma Seltsi liikmemaksu jooksva majandusaasta eest ka siis, kui ta liikmelisus lõpeb Seltsi majandusaasta kestel.
IV peatükk
ÜLDKOOSOLEK
§ 5
Seltsi kõrgeim organ on Seltsi üldkoosolek. Seltsi igal liikmel on Seltsi üldkoosolekul hääletamisel üks hääl.
§ 6
Selts peab aastas vähemalt ühe üldkoosoleku, mille kutsub kokku Seltsi juhatus. Üldkoosoleku toimumisest teatab Seltsi juhatus liikmetele ette kaks nädalat enne koosoleku toimumist kas teatega vähemalt kahes üleriigilises päevalehes või saates Seltsi igale liikmele 2–3 nädalat enne üldkoosolekut kirjaliku teate. Teates peavad olema näidatud üldkoosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord.
§ 7
Üldkoosoleku avab Seltsi esimees. Üldkoosolekut juhatab valitud juhataja ning protokollib valitud protokollija. Protokollile kirjutavad alla juhataja ja protokollija.
§ 8
Üldkoosolek on otsustusvõimeline enama kui poolte hääleõiguslike liikmete kohalolekul. Kui koosolek ei ole otsustusvõimeline, siis kutsutakse hiljemalt kolme nädala jooksul uuesti kokku sellesama päevakorraga koosolek, mis on otsustusvõimeline kokkutulnud liikmete arvust hoolimata, kuid tingimusel, et üldkoosolekul osaleb või on esindatud vähemalt kaks liiget.
§ 9
Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada Seltsi liige või liikme esindaja, kes esitab kirjaliku volikirja. Esindajaks võib olla ainult teine Seltsi liige.
§ 10
(1) Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab rohkem kui ½ koosolekul osalenud või esindatud Seltsi liikmetest.
(2) Järgmiste otsuste langetamisel peab poolthääli olema rohkem kui 2/3:
1) Seltsi tegevuse lõpetamine, Seltsi ühinemine, jagunemine;
2) põhikirja muutmine ja täiendamine;
3) uue liikme vastuvõtmine, kui juhatus on sellest keeldunud.
(3) Hääletamine on salajane, kui üldkoosolekul nõuab seda vähemalt 1/10 osavõtjaist.
(4) Väljakuulutatud päevakorrapunktis võib hääletada ka kirjalikult.
§ 11
Seltsi üldkoosoleku võimkonda kuulub:
1) põhikirja muutmine;
2) majandusaasta aruande ja revisjonikomisjoni aruande arutamine ja kinnitamine;
3) üldkoosoleku läbiviimise korra määramine;
4) asemikekogu liikmete valimine;
5) liikmemaksu suuruse määramine;
6) auliikme valimine;
7) asemikekogu võimkonda kuuluvate otsuste vastuvõtmine, juhul kui Seltsil ei ole
§ 14(1) alusel asemikekogu;
8) muude otsuste vastuvõtmine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse;
9) Seltsi tegevuse lõpetamise, Seltsi ühinemise ja jagunemise otsustamine.
§ 12
Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid niihästi etteteatatud päevakorra kui ka üldkoosoleku poolt päevakorda lisatud küsimustes. Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik Seltsi liikmed.
§ 13
Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletab kirjalikult vähemalt 2/3 Seltsi liikmeist.
V peatükk
ASEMIKEKOGU
§ 14
(1) Asemikekogu (seaduses sätestatud volinike koosolek) valitakse Seltsi üldkoosoleku poolt, kui Seltsil on üle 75 liikme.
(2) Asemikekogusse valitakse 21 liiget kolmeks aastaks, kusjuures igal aastal valitakse 1/3 asemikekogu liikmeist ümber.
§ 15
(1) Asemikekogu peab aastas vähemalt kaks koosolekut, mille Seltsi juhatus kutsub kokku kirjaliku kutsega, millel on märgitud koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord. Kutse tuleb igale asemikekogu liikmele saata vähemalt seitse päeva enne koosoleku toimumist.
(2) Kui vähemalt 1/5 asemikekogu liikmeist esitab juhatusele kirjaliku nõudmise koosoleku kokkukutsumiseks ühes koosoleku päevakorraga, siis peab juhatus koosoleku kokku kutsuma hiljemalt nelja nädala jooksul.
§ 16
Asemikekogu koosoleku avab Seltsi esimees. Koosolekut juhatab valitud juhataja ning protokollib valitud protokollija. Protokollile kirjutavad alla juhataja ja protokollija.
§ 17
Asemikekogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole asemikekogu liikmeist.
Kui koosolek ei ole otsustusvõimeline, siis kutsutakse hiljemalt kahe nädala jooksul uuesti kokku sellesama päevakorraga koosolek, mis on otsustusvõimeline kokkutulnud liikmete arvust hoolimata.
§ 18
(1) Asemikekogu koosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud rohkem kui ½ koosolekul osalenud asemikekogu liikmetest. Seltsi liikme Seltsist väljaheitmiseks peab poolt hääletama vähemalt 2/3 asemikekogu liikmeist.
(2) Hääletamine on salajane, kui koosolekul nõuab seda vähemalt 1/10 osavõtjaist.
(3) Asemikekogu võib otsuse vastu võtta koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletab kirjalikult vähemalt 2/3 asemikekogu liikmeist.
§ 19
Asemikekogu võimkonda kuulub:
1) asemikekogu koosoleku korra määramine;
2) Seltsi juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmete valimine Seltsi asemikekogu liikmete hulgast;
3) Seltsi eesmärkide saavutamiseks toimkondade (töörühmade) moodustamine mingi kitsama valdkonnaga tegelemiseks või konkreetse ülesande täitmiseks ning toimkondade liikmete valimine;
4) asemikekogu poolt valitud isikute ennetähtaegne tagasikutsumine;
5) Seltsi juhatuse, revisjonikomisjoni ja toimkondade kodukorra vastuvõtmine;
6) juhtnööride ja ülesannete andmine asemikekogu poolt valitud organitele;
7) Seltsi aastaeelarve arutamine ja vastuvõtmine;
8) muude asemikekogule esitatavate aruannete ja ettepanekute arutamine ning otsuste langetamine nende suhtes;
9) otsuste langetamine kinnisvara omandamise, võõrandamise ja koormamise suhtes;
10) auliikme kandidaatide ja Seltsi tegevuse lõpetamise küsimuse esitamine üldkoosolekule;
11) Seltsi põhikirja muutmise ja täiendamise ettepanekute tegemine üldkoosolekule;
12) Seltsi liikmete Seltsist väljaarvamise otsustamine.
VI peatükk
JUHATUS
§ 20
(1) Seltsi kollegiaalseks täitev-korraldavaks juhtorganiks on juhatus, mis valitakse asemikekogu või selle puudumisel üldkoosoleku poolt.
(2) Juhatus esindab Seltsi kõigis õigustoiminguis.
(3) Seltsi juhatuses on 5–9 liiget.
(4) Seltsi võib esindada esimees üksi, teised juhatuse liikmed ühiselt või juhatuse poolt volitatud juhatuse liige.
(5) Vähemalt pooled juhatuse liikmed peavad olema isikud, kelle alaline elukoht on Tartus.
(6) Juhatusse kuuluvad Seltsi esimees, kirjatoimetaja, laekur ja nende abid ning juhatuse lihtliikmed.
(7) Juhatus valitakse kolmeks aastaks, kusjuures igal aastal uuendatakse juhatuse koosseisust 1/3.
(8) Juhatus peab Seltsi liikmete arvestust.
§ 21
Juhatus peab aastas vähemalt neli koosolekut, mille kutsub kokku Seltsi esimees või vähemalt kaks juhatuse liiget esimehe teadmisel.
Seltsi esimehe puudumisel asendab teda abiesimees, viimase puudumisel aga juhatuse poolt valitud juhatuse liige.
§ 22
Juhatuse koosolekut juhatab Seltsi esimees ja protokollib valitud protokollija. Protokollile kirjutavad alla juhataja ning vähemalt kolm koosolekust osavõtnud liiget.
§ 23
Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui selles osaleb üle poole liikmeist.
§ 24
(1) Juhatuse otsuse langetamiseks on vajalik juhatuse liikmete poolthäälteenamus.
(2) Juhatus võib vastu võtta otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed.
§ 25
Juhatuse võimkonda kuulub:
1) ametite jaotamine oma liikmete vahel;
2) Seltsi uute liikmete vastuvõtmine ja väljaastumisavalduste läbivaatamine, väljalangenud liikmete nimekirjast kustutamine liikme surma või Seltsist lahkumise puhul ning liikmete nimekirjast kustutamise ettepaneku tegemine asemikekogule liikmemaksu mittetasumise korral;
3) ettepanekute esitamine asemikekogule;
4) Seltsi aastaeelarve projekti koostamine ja esitamine asemikekogule;
5) Seltsi tegevuskava, eelarve ja asemikekogu otsuste täitmine;
6) Seltsi vara valitsemine;
7) Seltsi nimel lepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine;
8) aruande tegemine Seltsi tegevuse kohta üldkoosolekule ning informatsiooni andmine avalikkusele.
§ 26
(1) Juhatus korraldab mittetulundusühingu raamatupidamise vastavalt raamatupidamisseadusele.
(2) Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seadusega sätestatud korras.
(3) Juhatus esitab aruanded üldkoosolekule vähemalt kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppemist.
(4) Kinnitatud aruandele majandusaasta kohta kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.
(5) Juhatuse või Seltsi muu organi liikmed peavad võimaldama revisjonikomisjonil tutvuda kõigi revisjoni läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet.
§ 27
(1) Juhatuse või Seltsi muu organi liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumise, samuti oma kohustuste täitmatajätmise või mittenõuetekohase täitmise tõttu Seltsile süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt.
(2) Juhatuse või Seltsi muu organi liikmed, kes on oma kohustuste täitmatajätmise või mittenõuetekohase täitmise tõttu tekitanud süüliselt kahju Seltsi võlausaldajaile, vastutavad võlausaldajate ees solidaarselt Seltsiga.
(3) Juhatuse või Seltsi muu organi liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat arvates rikkumise toimumisest või rikkumise algusest.
VII peatükk
REVISJONIKOMISJON
§ 28
(1) Revisjonikomisjon on Seltsi majandustegevust ja põhikirja täitmist kontrolliv ning revideeriv organ.
(2) Revisjonikomisjoni ülesandeks on kontrollida Seltsi aruandeid ning esitada omapoolne aruanne üldkoosolekule.
§ 29
Revisjonikomisjon on 3–5-liikmeline ja valitakse asemikekogu poolt kolmeks aastaks.
§ 30
Revisjonikomisjoni koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekust osa võtnud revisjonikomisjoni liikmed.
§ 31
Revisjonikomisjoni koosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb enam kui pool liikmeist. Revisjonikomisjon langetab otsused lihthäälteenamusega.
§ 32
Revisjonikomisjon teeb kokkuvõtteid Seltsi revideerimisest ja põhikirja täitmisest kaks korda aastas, informeerides tulemustest juhatust, asemikekogu ja üldkogu.
VIII peatükk
ÜHINEMINE. JAGUNEMINE. LÕPETAMINE
§ 33
Seltsi ühinemine või jagunemine toimub seaduses sätestatud korras.
§ 34
(1) Kui Seltsi tegevuse lõpetamise otsustab üldkoosolek, valib üldkoosolek ka Seltsi likvideerimiskomisjoni, kes korraldab Seltsi likvideerimise, valmistab ette varade realiseerimise ja võlgade katmise kavad ning esitab need üldkoosolekule otsuse langetamiseks.
(2) Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist jaotatakse allesjäänud vara üldkoosoleku otsusega Seltsi vaimsust toetanud ja edasikandvaile sarnaste eesmärkidega eesti ühendustele. | | |
|
|
|
